Dette innholdet er skrevet før 2019 da antall fylkesmannsembeter gikk fra 16 til 10. Informasjonen kan være utdatert.

Frijje reaktaviehkie

Frijje reaktaviehkie lea advokaateviehkie man åvteste staate ållesth jallh ånnetji maaksa. Frijje reaktaviehkie lea dovne frijje reaktaraerie jïh frijje aamhtesejuhteme. Frijje reaktaraerie lea bïhkedimmie jïh viehkie juridihkeles gyhtjelassine reaktan ålkolen. Frijje aamhtesejuhteme lea reaktaviehkie aamhtesisnie mah dåapmestovline juhtieh.

Naan såarhts aamhtesinie maahtah ekonomeles dåarjoem åadtjodh juridihkeles raeriestæmman, jallh dåarjoem jis edtjh reaktaaamhtesem dåapmestovlide juhtedh. Jis frijje reaktaviehkiem daarpesjh, maahtah Fylhkenålmine jallh aktine advokaatine soptsestidh.

Mennie såarhts aamhtesinie maahtah frijje reaktaviehkiem åadtjodh?

Dej aamhtesi gaskem gusnie maahtah frijje reaktaviehkiem åadtjodh lea fuelhkieaamhtesh, naan såarhts klååkemeaamhtesh NAV'se, maaksoe persovneskaaran åvteste, hiejhteme/beelhkesovveme gåeteste jallh jis barkoste hiejhtesovveme. Maahtah aaj frijje reaktaviehkiem åadtjodh jis leerhketallijemaaksoen bïjre syökh. Aaj jeatjah aamhtesinie maahta muvhti veajkoej frijje reaktaviehkiem åadtjodh. Dastegh dov lea tjirkeme mij juridihkeles viehkiem maaksa, dle sïejhmedelaakan ih sïjhth frijje reaktaviehkiem åadtjoeh.
 

Baalhka- jïh jeeluveraaste

Juktie frijje reaktaviehkiem åadtjodh dle dov baalhka tjuara baalhkaraasti nuelesne årrodh  reaktaviehkielaakesne. Fylhkenålma jïh dåapmestovlh maehtieh muvhti veajkoej laahpehtassem darjodh njoelkedassijste baalhka- jïh jeeluveraasti bïjre.

Saaht man stoerre baalhka jïh jeeluve leah, maahtah namhtah reaktaviehkiem åadtjodh

• maanavaarjelimmieaamhtesisnie Fylhkenmoenehtsasse sosijaale aamhtesidie
• aamhtesinie Gïehtjedimmiekommisjovnese psykiske healsoevaarjelæmman, jïh reakta-aamhtesisnie olkesetjaelemen bïjre tjabrehtamme psykiske healsoevaarjelimmeste
• aamhtesinie militærenyöjhkemen bïjre
• aamhtesinie nyjsenedaaresjimmien bïjre
• aamhtesinie pråvrahtallemen bïjre
• aamhtesinie gusnie akte leerhketallije maaksoem kreava daaresjæjjeste
• aamhtesinie maaksoen bïjre båajhtoeh bysvehtsgïetedimmien åvteste
• juktie vuarasjidh mejtie edtja noerhkeme båhkarimmiem pollisese bieljelidh
• juktie vuarjasjidh mejtie edtja aamhtesem almetjeåesiestimmien bïjre pollisese bieljelidh 

Jïjtsemaaksoe

Jis frijje reaktaviehkiem dåastoeh, edtjh åejvienjoelkedassine jïjtsemaaksoem viehkeste maeksedh. Ij naan jïjtsemaaksoe aamhtesinie gusnie frijje reaktaviehkie vaadtasåvva ovjearohke  baalhkeste  jïh  jeeluvistie. Vaallah edtjh jïjtsemaaksoem maeksedh jis dov fïerhten jaepien bruttobaalhka lea unnebe goh 100 000 kråvnah.
 
Aamhtesinie frijje reaktaraerine dle jïjtsemaaksoe ikth dïhte byögkeles salæremaaksoe (1020 kråvnah tsiengelen 2018). Aamhtesnie frijje aamhtesejuhteminie jïjtsemaaksoe lea 25 prosenth gaajhkijste maaksojste (jeenjemes vïjhth salæremaaksoe). Advokaate jïjtsemaaksoem  datneste kreava.

Frijje reaktaviehkie ålkoelaantesne

Oslo jïh Akershusen Fylhkenålma gaajhkh ohtsemh frijje reaktaviehkien bïjre ålkoelaantesene gïetede.
 

Sjyöhtehke svaalhtesh:

Lov om fri rettshjelp
rettsrad.no 

Vis mer