Dette innholdet er skrevet før 2019 da antall fylkesmannsembeter gikk fra 16 til 10. Informasjonen kan være utdatert.

Maanalaake

Maanalaake lea maanaj jïh noeri bïjre nuelelen 18 jaepieh, jïh eejhtegi dïedth maanide stuvrehte - jïh maanaj reaktah eejhtegidie. Maanalaakesne  gaskem jeatjah nænnoestimmieh vihtiestimmien bïjre gie maanan aehtjie, eejhtegedïedte jïh biejjieladtje hokse, dovne maanaj jïh eejhtegi vååksjedimmiereakta jïh eejhtegi dïedte sijjen maanaj jieliemassen åvteste maeksedh.

Jienebh dejstie nænnoestimmijste reaktah jïh dïedth stuvrehtieh gosse eejhtegh eah ektesne årroeh, v.g. jis separeradamme jallh juakadamme. Jis ektiejieleme tsoepkene dle eejhtegh jïjtje meaehtieh latjkoeh darjodh eejhtegedïedten, årromesijjien jïh vååksjedimmien bïjre, jïh gie vuelkememaaksojde maaksa vååksjedimmine. Dastegh eejhtegh eah sïemes sjïdth, dle fïereguhte dejstie maahta aamhtesem dåapmestovlese buektedh mij sjæjsjalimmiem vaalta. Åvtelen aamhtesem dåapmestovlese vaalta, dle eejhtegh tjuerieh deanahtæmman båetedh. Fuelhkievaarjelimmiekontovrh maehtieh gyhtjelassh deanahtimmien bïjre vaestiedidh.  

Ekonomeles tsiehkieh eejhtegi gaskemsh

Dïhte ekonomeles tsiehkie eejhtegi gaskem lea uvtemes akte privaateriekteles tsiehkie. Gosse vuelkememaaksjode vååksjedimmine aervede,  edtja åajvahkommes maaksojde, baalhkaj stoeredahken mietie joekedidh dastegh eejhtegh eah akten jeatjah joekedimmien bïjre seamedh. Fylhkenålma maahta joekedimmiem vuelkememaaksojste nænnoestidh  jis akte jeatjah joekedimmie goh åejvienjoelkedasse lea buerebe. Vuesiehtimmien gaavhtan jis stoerre joekehts baalhkine eejhtegi gaskem, jïh stoerre vuelkememaaksoeh.  

Fylhkenålma maahta latjkoeh vïedteldihkie darjodh

Fylhkenålma maahta tjaaleldh latjkoem eejhtegedïedten, vihties årromesijjien, vååksjedimmien jïh vuelkememaaksoen bïjre juridihkeles viedteldihkie darjodh, (åejvieladtji reaktafaamoe). Gåabpegh eejhtegh tjuerieh sïemes årrodh reereles gïetedimmien bïjre Fylhkenålman luvnie. Jis maana bijjelen 15 jaepien båeries, dle Fylhkenålma maahta aamhtesem gïetedidh jalhts ajve akte eejhtegijstie dam sæjhta. Eejhtegh maehtieh aaj aamhtesem dåapmestovlese buektedh.

Eejhtegh mah eah eejhtegedïedtem utnieh , læjhkan reaktam utnieh maanalaaken mietie, bïevnesh maanan bïjre åadtjodh maanagïerteste, skuvleste, healsoe- jïh hoksedïenesjistie jïh polliseste. Fylhkenålma lea klååkemesuerkie jis nyöjhkesåvva  dagkerh bïevnesh åadtjodh.

Vis mer