Dette innholdet er skrevet før 2019 da antall fylkesmannsembeter gikk fra 16 til 10. Informasjonen kan være utdatert.

Tjabrehtasse

Tjabrehtimmiem nåhtadidh almetji vööste healsoeektiedimmesne lea stuvreme jieniebinie laakine, gaskem jeatjah skïemtjije- jïh utnijereaktalaake, healsoe- jïh hoksedïenesjelaake jïh laake tseegkemen jïh tjïrrehtimmien bïjre psykiske healsoevaarjelimmeste.

Åssjele laakigujmie lea ovdaerpies tjabrehtimmiem jïh faamoeåtnoem nåhtadidh almetji vööste mah maehtieh jïjtjemse jallh mubpieh irhkedh.  Dïenesjh vedtedh almetjide dagkarinie dåemiedimmine gåvloem  jïh goerkesem kreava mannasinie almetjh naemhtie dåemiedieh.

Byöroe tjabrehtimmiem liepedh, men maahta dam nænnoestidh

Laakh edtjieh dïhte våarome årrodh juktie raastem bïejedh gaskem dam tjabrehtimmiem maam maahta laaken mietie jååhkesjidh, jïh dam tjabrehtimmiem maam ij maehtieh jååhkesjidh. Edtja jeatjah raerieh pryöveme åvtelen vuarjesje tjabrehtimmiem nåhtadidh. Daate sæjhta jiehtedh healsoedïenesje aktem riekteles stillemem åtna tjabrehtimmiem jïh faamoem liepedh jis gåarede. Dej veajkoej gusnie læjhkan daerpies tjabrehtidh, healsoedïenesje edtja nænnoestimmiem darjodh dan bïjre. Healsoedïenesje dïedtem åtna sisnjelds kontrollem tjïrrehtidh juktie gorredidh dïenesjh daennie suerkesne lea sïejhme laaki jïh mieriedimmiej mietie.

Åtnoe tjabrehtimmeste psykiske healsoevaarjelimmesne

Gellie njoelkedassh gååvnesieh tjabrehtimmien bïjre psykiske healsoevaarjelimmesne, jïh kontrollekommisjovnh leah raaktan daan åssjelasse tseegkesovveme. Laake gaajhke såarhts tjabrehtimmieh stuvrehte: tjabrehtamme psykiske healsoevaarjelimmie, tjabrehtamme båehtjierdimmie jïh åtnoe tjabrehtimmievierhtijste.

Maahta ajve tjarbehtamme psykiske healsoevaarjelimmiem nåhtadidh gosse jïjtjevyljehke psykiske healsoevaarjelimmiem pryöveme bielelen dïhte gaagnine orreme, jallh gosse vuajna ij leah naan måane dam pryövedh.

Striengkies krïevenassh bïejesuvvieh åtnoen bïjre tjabrehtamme psykiske healsoevaarjelimmeste. Skïemtjije tjuara aktem ietjmiem aejvereskïemtjelassem utnedh, jïh lissine båehtjierdimmievæhtan jallh vaahravæhtan nualan båetedh. Båehtjierdimmievæhta sæjhta jiehtedh tjabrehtimmie daerpies olles skïemtjije vïerrebe sjïdth, jallh olles bueriedimmienuepieh vïerrebe sjïdth. Vaahravæhta sæjhta jiehtedh skïemtjije lea akte vaahra jïjtse jallh mubpiej hïegkese jallh healsose.

Klååkemeöörnegh

Fylhkenålma maahta nænnoestimmiem tjabrehtimmieåtnoen bïjre jarkelidh. Maahta fylhkenålman sjæsjalimmiem laejhtedh Fylhkenmoenehtsasse sosijaale aamhtesidie, jïh minnegemosth dle digkiereakta maahta dam jarkelidh. Fylhkenålma aaj dïedtem åtna tjïelten barkoem vaaksjodh daennie suerkesne.

Edtja nænnoestimmiem tjabrehtamme psykiske healsoevaarjelimmien bïjre, åtnoen bïjre tjabrehtimmievierhtijste jïh reaktagaertjiedamme råajvarimmiej bïjre kontrollekommisjovnese seedtedh, mearan nænnoestimmie tjabrehtimmiebåehtjierdimmien bïjre Fylhkenålmese seedtesåvva.

Vis mer