Dette innholdet er skrevet før 2019 da antall fylkesmannsembeter gikk fra 16 til 10. Informasjonen kan være utdatert.

Gárren

Eiseválddit atnet mávssolažžan nannet dakkár olbmuid fálaldaga, geain leat mielladearvvašvuođa váttut. Gielddain vuoruhit mielladearvvašvuođa ovddideami ja dan kvaliteahta, ja suorggis leat čanastagat gárrema hehttenbargui ja álbmotdearvvašvuođabargui. Fylkkamánni rávve ja bagada gielddaid.

Bákkolaš mielladearvvašvuođa dikšu

Bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu sáhttet geavahit easkka go leat geahččalan eaktodáhtolaš mielladearvvašvuođadivššu, mas ii leat leamaš ávki, dahje jos áibbas čielgasit ii leat ávki dan geahččaleamis.

Bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu geavaheapmái leat stuorra gáibádusat. Divššohasas ferte leat duođalaš mielladearvvašvuođaváddu ja son ferte dan lassin jogo deavdit dikšunkritera dahje áitinkritera. Dikšunkritera oaivvilda, ahte bággen dárbbašuvvo, amas divššohasa dilli vearránit dahje vai dearvvašmuvvanvejolašvuođat eai galgga ráddjejuvvot. Áitinkritera sisdoallá, ahte divššohas lea áittan iežas dahje earáid heggii dahje dearvvašvuhtii.

Bággodikšu

Mielladearvvašvuođalága vuođul lea vejolaš iskat ja dikšut divššohasaid sin dasa mieđakeahttá. Eaktodáhtolaš vuogit galget leat geahččaluvvon, ja ferte leat čielggas, ahte lea stuorra jáhkehahttivuohta ahte divššuin olahit dearvvasmuvvama dahje buoret dili, dahje ahte dillii ii vearrán. Dikšun, mii čađahuvvo miehtama haga, sáhttá leat dálkkasdikšun dahje ságastallamat, ja dan sáhttet addit divššohasaide, geaidda lea mearriduvvon bákkolaš mielladearvvašvuođadikšu, sihke sidjiide geat orrot dikšosajis olles jándora ja sidjiide geat eai oro dikšosajis.

Bággenvugiid geavaheapmi

Mielladearvvašvuođaláhka guoskkaha golmma lágan bággenvugiid, maid sáhttet geavahit ásahusain, main dikšot eaktodáhtolaččat dikšui boahtán divššohasaid dahje divššohasaid geat leat divššus bákkus. Dat leat mekánalaš bággenvuogit (boahkánat ja báttit), sirren ja dálkasat, mat váikkuhit oanehis áiggi.

Váidalanortnegat

Go váidalat mearrádusaid, mat gusket bákkolaš mielladearvvašvuhtii, bággenvugiid geavaheapmái ja vuoigatvuođaid ráddjemii, de galggat sáddet váidalusa gozihankommišuvdnii. Bákkolaš divššu mearrádusaid galgá sáddet Fylkkamánnii.

Vis mer