Dette innholdet er skrevet før 2019 da antall fylkesmannsembeter gikk fra 16 til 10. Informasjonen kan være utdatert.

Bággen

Olbmuid bággen dearvvašvuođa oktavuođas muddejuvvo máŋggain lágain, earret eará divššohas- ja geavaheaddjivuoigatvuođalágain, dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvaluslágain ja mielladearvvašvuođadivššu álggaheami ja čađaheami lágain.

Lágaid ulbmil lea hehttet bákku ja fámu liigegeavaheami daid olbmuid guovdu, geat sáhttet vahágahttit iežaset dahje earáid. Bálvalusaid fállan olbmuide, geat láhttejit dan láhkai, gáibida vuollegašvuođa ja gudnejahttima, ja sin láhttema ja dan duogáža áddema.

Bággema berre garvit, muhto dan sáhttá mearridit

Lágaid njuolggadusaid vuođul galgá nagodit sirret dan bákku, maid lága vuođul galgá sáhttit dohkkehit, ja dan bákku mii ii leat dohkálaš. Gáibiduvvo, ahte galget leat geahččalan eará čovdosiid ovdalgo geavahit bággema. Dat mearkkaša, ahte dearvvašvuođabálvalusas lea lága bokte geatnegasvuohta garvit bággema ja fámu, jos dat lea vejolaš. Daid dáhpáhusain, main bággen dattetge lea vealtameahttun, dearvvašvuođabálvalus galgá dahkat mearrádusa dan hárrái. Dearvvašvuođabálvalusas lea geatnegasvuohta čađahit siskkáldas goziheami, ja dan láhkai sihkkarastit ahte suorggi bálvalusat čuvvot gustovaš lágaid ja láhkaásahusaid.   

Bággema geavaheapmi mielladearvvašvuođadivššus

Bággema geavaheapmái mielladearvvašvuođadivššus gusket viiddis njuolggadusat, ja daid čuovvulit gozihankommišuvnnat, mat leat ásahuvvon aiddo dan ulbmilii. Láhka mudde buot bággenvugiid: bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu, dálkkodeami bákkuin ja bággenvugiid geavaheami.

Bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu sáhttá geavahit easkka go leat geahččalan eaktodáhtolaš mielladearvvašvuođadivššu, mas ii leat leamaš ávki, dahje jos áibbas čielgasit ii leat ávki geahččalit dan.

Bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu geavaheapmái gusket nana gáibádusat. Divššohasas ferte leat duođalaš mielladearvvašvuođaváddu ja son ferte dasa lassin deavdit jogo dálkkodankritera dahje áitinkritera. Dálkkodankritera oaivvilda, ahte bággen lea vealtameahttun, amas divššohasa dilli vearránit, dahje amaset buorránanvejolašvuođat hedjonit. Áitinkritera mielddisbuktá, ahte divššohas áitá iežas dahje earáid heakka ja dearvvašvuođa.

Váidalanortnegat

Fylkkamánni sáhttá rievdadit mearrádusaid, mat gusket bággema geavaheapmái. Fylkkamánni mearrádusa sáhttá váidalit Sosiála áššiid fylkkalávdegoddái, ja dan sáhttá ovddidit loahpas diggegoddái. Fylkkamánnis lea maid geatnegasvuohta gozihit gielddaid doaimmaid dan suorggis.

Jos váidalat bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu mearrádusa, bággenvugiid geavaheami dahje vuoigatvuođaid ráddjema, de galggat čujuhit váidalusa gozihankommišuvdnii. Bákkolaš dálkkodeami váidalusa fas galgá sáddet Fylkkamánnii.

Vis mer